Saame tuttavaks

Allpool on pikemalt Halika talu ajaloost, kuid igapäevased toimetused leiad meie blogist.

Halika Talu Blogi

Halika talu asutamisest

Henri Alari Lauri Ille KAlmer
See väike pere ongi kokku meie eesnimede esitähtedest HALIKA.

1991 aastal Hakkasid tol ajal väga noored Ille ja Kalmer Põlvamaal täiesti tühjalt heinamaalt oma talukompleksi üles ehitama. Olime Räpina vallas Saarekülas oma kodukinnistul esimesed asukad, mis andis meile võimaluse kohe taluseaduse algul oma talukohale ise nimi panna. Noores peres kasvas maale elama kolides esimene 2 aastane poeg Alari, samal aastal sündis Lauri. Paar aastat hiljem lisandus perre pesamuna Henri. Kui põnnid olid pisikesed, saime võimaluse omale uuele kinnistule nime mõelda. Kasutasime uues HALIKA nimes kõikide pereliikmete eesnime esimesed tähed.
A-jätsime talu ristimise ajal, kui kolm poega olid veel pisikesed, tütrele varuks 🙂
Praegu Halika kaks viimast tähte perepea nimest ja perekonnanime Kasvand kinnituseks! Alari, Lauri ja Henri on põllumajanduslikus pereettevõtluses maast madalast täismehe eest kaasa löönud.
Pojad on HALIKA auliikmed!

Perepojad on lõpetanud Räpinas 9.klassi enamuses väga headele hinnetele.
Kõik pojad läbisid karmi konkursi ja pääsesid Tartu eliitkoolidesse. Alari ja Lauri jätkasid õpinguid Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumis reaalklassis. Alari ja Lauri hobiks on tantsimine ja osalemine LEO klubi ettevõtmistes. Henri õppis Tartu Miina Härma Gümnaasiumi reaalklassis. Tema hobiks on kitarr ja muusika.
Alaril on selja taga 11 kuud sõjaväeteenistust ja õppis Eesti Maaülikoolis majandust, tehnikat ja tehnoloogiat. Tegi 2 aastat tööd Austraalias, töötas LHV-s ja on praegu Tallinnas Baltem AS müügijuht. Lauri õppis Tartu Ülikoolis keemiat ja jätkas samas Halika Õunatalu juhatajana. Henri teeb Soomes bändi, kirjutab muusikat, töötab logistika ja IT-alal.
Kõik suved ja vabad nädalavahetused olid perepojad kodutalus toimetamas, omandades teadmisi lihttööst juhtimiseni.

Millega 30 aastat maal talus tegeleti?

Ille ja Kalmer on talupidamisega tegelenud 30 aastat. 1989 a. lõpetas Ille kaugõppes Aianduskooli ja hoolitses suureneva pere eest. Ille kuulus kohaliku Aiandusseltsi juhatusse. Tugeva töötahtega ettevõtlikul Kalmeril oli Põlva Maaparanduses töötamisest kopajuhi, autojuhi ja masinisti kogemus. 1991 aastal alustati maal ettevõtlust Kalmer Kasvandi talu nime all. Talu asutamiseks vajaliku sissetuleku tarvis töötasid Kalmer ja Ille talvel metsatööd tehes ja puid langetades. Peres on sirgunud 3 tublit, töökat ja ettevõtlikku noormeest.

Kui nüüd veel ajaloost rääkida, siis Halika talus Põlvamaal on aegade jooksul tegeletud näiteks vilja, kartuli, kapsaste, ubade ja muu köögivilja kasvatusega. Kasvatasime müügiks maitsetaimi, nende seemet ja tegime Eesti Sordiseemnele kurgiseemet. 70 m pikkustest Ille ja Kalmeri poolt kahekesi ehitatud kenadest kasvuhoonedest tuli kurgisaak, mille viisime Leningradi turule. Olemas oli suur taimemaja oma tomati ja kurgitaimede ettekasvatamiseks. Laudas oli 10 siga, tibud ja päris suur kanakasvatus. Enamus toitu tuli enda talust, keldris olid oma kasvatatud kapsad, kaalid, porgandid, riiulitel moosi ja kompotipurgid, marineeritud kurgid, seened, tomatid, lihakonservid ja mahlad. Ahjus küpses igal nädalal sai ja kringlid, ahjukartulid, liha ning köögiviljad. Kui põnnid kasvasid, olid nad kõikides talutöödes meile abiks, kõike tegime koos. 1995 a rajasime 5 hektari suuruse maasikaistandiku, millega kuulusime tol ajal Eesti suuremate maasikakasvatajate hulka. Sujuval üleminekul kasvatasime perega maasikaid kokku 15 aastat (1995-2010). Maasika kõrvale rajasime ka mustsõstra istanduse. 2000 a. sai valmis esimene kaasaegne külmhoone, mille tarvis kohandasime ümber vana sealauda. Nüüd oleme 20 hektari suurusel pinnal õunu kasvatav õunapere ja seda ka juba 20 aastat.

Õunakasvatusega alustamine

Huvi õunakasvatuse vastu tekkis kõigepealt Kalmeril 1999. aastal. See oli tol ajal hullumeelne idee, sest õunakasvatuse kapitalimahutused alustamiseks olid suured. Samal ajal maksis õun kokkuostus vaid 0,90 Eesti krooni kilogrammist.

Meil oli seatud visioon tulevikku, toota kõige kvaliteetsemat Eesti õuna.

Toetusi õunakasvatusele ning aiandusele polnud olemas. Selleks ajaks olid ümberkaudsed Räpina Sovhoostehnikumi õunaaiad erakätesse ja omanikele tagasi antud ja meile jäi silma õnnetu olukord, kus inimesed ei osanud aedadega midagi peale hakata ja aiad hääbusid, õunaaiad sammaldusid, kasvasid võssa, kahjurid sai võimu ja kadus saagikandvus. Puud jäid niiöelda kodutuks ja ei jaksanud enam kanda. Ühes nendest aedadest oli Ille Aianduskoolis õppides praktika käigus neid puid isegi istutanud ja kujundust õppinud.
2000 a. olidki talus esimesed õunategemised. Tegime esimesed proovipookimised, mis kõik ei õnnestunudki.
2003 a. võttis Kalmer Esimesena Eestis kasutusele uuendusliku tüvekeskse lõikusstiili ja hakkas seda julgelt meie aedades kasutama.
Võtsime alustuseks rendile 7 hektarit 1980ndatel rajatud õunaeda ja hakkasime hooldama ning ridade vahelt võsa raiuma. Tegime õunapuudele tugeva tagasilõikuse ja noorenduse.
Hiljem rentisime päris pikaks ajaks õunaaia Moostes. Panime tasapisi veelgi mõned uued noored puud kasvama.
Suurem laiendamise töö läks lahti 2005. aastal, mil Ille pookis oma aia tarbeks juba 10 000 puud.
2007. aastal hinnati Ille ja Kalmeri tööd ettevõtjatena Räpina Valla tänuüritusel “Märka ja Tunnusta” hõbemärgi vääriliseks. Olime taaselustamas Räpina, kui aianduspiirkonna kohalikku õunakasvatust. 2001-2006 käisid meie juures puuviljandusõpetaja Jaan Kivistiku juhtimisel uuenduslikku tootmist vaatamas Räpina Aianduskooli õppe ekskursioonid.
2013 a. esitati Kalmer Kasvand Aasta Põllumehe kandidaadiks.

Täname Räpina Vallavalitsust ja Räpina rahvast selle au eest! 🙂
Räpina leht kirjutas sellest siin: http://www.rapina.ee/raepina-rahvaleht/2008-aasta/545…2008/download.html

Illele, Kalmerile ja poistele meeldib maaettevõtlus, aiandus, õunapuude kujundamine. Meeldib töötada selle nimel, et võluda oma toodangust välja parim kvaliteet. Esimese õunaaia hooldamisel seadsime eesmärgiks kasvatada Eesti õuna armastajale parimat, puhast ja maitsvat, suurt ja ilusat, oma kodutalus kasvatatud õuna.

Halika Õunatalu ajastu

2010. aastal võttis keskmine perepoeg Lauri talu juhtimise üle, olles ise 20 aastane. Laurist sai teist põlve õunakasvataja.

Kasutusele sai võetud meie kaubamärk TALUÕUN, et usin õunafänn õpiks tundma ära parimat kvaliteeti ja teaks millist toodet küsida. Loe meie väärtustest lähemalt.

Halika Õunatalul on 20 hektarit õunaaeda. Aedades on katsetatud ja kasvatatud üle 50 õunasordi. Aeda valituks on jäänud tänaseks 30 erinevat sorti õunu.
2014. aastal sai Halika Õunatalu juurde õunte säilitamise ruumi kui sai valmis 180 m² suurune külmhoidla. (Jahekambri soetamist toetas Piiriveere Liider)
2015. aastal sai käiku rakendatud jätkuprojekt mille tulemusena said tööle mahlaseadmed ja alustasime õunamahla tootmist, mille nimeks sai “Kodune Õunamahl” (Mahlaseadmete soetamist toetas Piiriveere Liider)
2016. aastal osteti ainulaadne ja automaatne õunte sorteerimise liin, mis parandas Õunatalu meeskonna töötingimusi õunte sorteerimisel ja võimaldas olla paindlikum ja kiirem õunte müügiks ette valmistamisel. Paigaldatud õunte sorterimise liin suudab teha esimese valiku seatud programmi järgi ning viimase kvaliteedikontrolli ja pakkimise teevad koolitatud töötajad (Sorteerimisliini soetamist toetas Piiriveere Liider)
Saagikus Halika aedadest on koos aedade vanuse kasvuga tõusnud aastatega 300 tonnini aastas.
Müüme ja töötleme 97% kogu oma saagist. Lauaõunaks müüme üle 70%, korralikku mahlaõuna tuleb üle 20%, mille me ise kohapeal oma talus mahlameistritega maitsvaks mahlaks pressime.
47% kogu Eestis müüdavatest Eestis kasvatatud õuntest tuleb kaupluse lettidele Halika Õunatalust.
2020 aastast alates anname Halika Õunatalu õunte soetamise võimaluse kõigile inimestele võrdselt üle Eesti, avades esmakordselt oma e-Õunamaja aadressil www.halika.ee