Kolm õuna päevas.
Mis on õuna sees?
Kõige rohkem on õuntes vett, 85-90% kaalust. Õuna maitset aga mõjutab kõige rohkem suhkrute ja hapete vahekord. Suur suhkru- ja eriti orgaaniliste hapete sisaldus muudavad õuna maitse hapukaks, magusamad on hoopis need õunad, milles on vähe suhkruid ja orgaanilisi happeid. Vitamiinidest on õuntes põhiliselt C-vitamiini, teisi vähem. Mineraalainetest on õunas peamiselt kaaliumi ja magneesiumi.
Ehkki kodumaised õunad jäävad välimuselt ja suuruselt sageli importõunadele alla, on nad toitainesisalduselt samaväärsed, samas pole neid enamasti taimemürkidega pritsitud või on tehtud seda kordi vähem kui importõunu. Ka pole neid töödeldud konservantidega.
Süsivesikuid on õunas olenevalt sordist 8-12%. Suhkrutest leidub viljas nii glükoosi, fruktoosi kui ka sahharoosi. Rasvu on õunas vähe, kõigest 0,3-0,4 protsenti, kusjuures põhiosa rasvadest on koondunud seemnetesse.
USA litsentseeritud dietoloog Tammy Flynni sõnul peitub õuna dieedi saladus õunte suures kiudainesisalduses: õuntes leidub pektiini, glükaani, hemitselluloosi ja tselluloosi. Pektiin on õunas lahustunud kujul, lahustumatut tselluloosi sisaldavad põhiliselt õuna koorealune kiht ja seemneümbrised. “Seepärast tuleks õunu tingimata süüa koorimata kujul ja koos seemnetega – just koore all asuvad peale kiudainete ka õunte tähtsaimad vitamiinid ja mineraalained, seemnetes aga A- ja E-vitamiinid,” soovitab Flynn. Ühes sajagrammises õunas on 2,1-2,3 g kiudaineid Samas on õunte kalorsus väike, sajagrammise õuna söömisel saab kõigest 45-58 kcal energiat.
Paljud teadusuuringud on korduvalt tõestanud ka seda, et kahe-kolme õuna söömine päevas vähendab veres ringleva kolesterooli hulka kümnendiku võrra või enamgi. See on oluline veresoonte lupjumise vältimiseks. Õuna pektiin neutraliseerib ka põletiku ja seedehäirete tagajärjel soolestikus moodustuvaid kahjulikke aineid. Pektiini tõttu soovitatakse õunu süüa ka kõhukinnisuse korral.
Paljud teadusuuringud on korduvalt tõestanud ka seda, et kahe-kolme õuna söömine päevas vähendab veres ringleva kolesterooli hulka kümnendiku võrra või enamgi. See on oluline veresoonte lupjumise vältimiseks. Õuna pektiin neutraliseerib ka põletiku ja seedehäirete tagajärjel soolestikus moodustuvaid kahjulikke aineid. Pektiini tõttu soovitatakse õunu süüa ka kõhukinnisuse korral.
Punased õunad on kõige väärtuslikumad
New Yorgi Cornelli ülikooli uurijad avastasid juba 2004. aastal, et õunad sisaldavad võimsaid antioksüdante, mis pidurdavad vabadest radikaalidest põhjustatud kahjustuste tekkimist ajurakkudes. Nii leidis tõestust väide, et näiteks Alzheimeri tõve riski on tõepoolest võimalik vähendada igapäevaselt rohkelt puu- ja köögivilju süües. “Antioksüdante oli õuntes kõige rohkem,” kinnitab professor C. Y. Lee ja kinnitab, et punased õunad on kollaste või rohelistega võrreldes antioksüdantide sisalduselt kõige väärtuslikumad.
Algne artikkel asub siin:
http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=13991