Musta sõstra toiteväärtus, biokeemiline koostis ja kasulikkus.
 |
| Halika talu mustsõstar |
Mustsõstar on väetamata, pritsimata, puhas ja maitsev. Marjad on üsna suured, õrnalt ja puhtalt käsitsi korjatud. Puhtad ka selles mõttes, et neil on sabad taga ja mari ei hakka kohe mahla jooksma ja kleepuma 🙂 Marjad on ilusad kuivad.
 |
| Meie mustsõstra istandus. Istanduses ei ole kasutatud mitte ühtegi taimekaitsevahendit. Seega täiesti puhas, maitsev, tervislik! |
 |
Mustsõstar sisaldab: B-, P-, A-vitamiini, pektiinaineid, fosforhapet, parkaineid, karotiini, K-soolasid ja rauda. Mustsõstar korrastab vererõhku ja isegi alandab kolesteroolitaset. See maitsev mari aitab organismist välja viia kusihappe ja oblikhappe ülejääke.Teada on ka see, et mustsõstar kaitseb närvirakke, ta võib aidata ennetada Alzheimeri tõbe.
Uus-Meremaa teadlane Dilip Gosh avastas, et selles marjas leiduvad ained kaitsevad katseklaasis kasvatatud närvirakkusid stressi vastu, mida põhjustavad dopamiin ja peptiid amüloid-ß. Ja mida tumedam on mustsõstar, seda enam see rakke kaitseb.
Et need marjad toimivad antioksüdantidena, oli teada varemgi. Kuid esimest korda näidati, et need mõjuvad ka närvirakkudele. Mõju mehhanism pole aga teada. On vaid vihjeid selle kohta, et mustsõstar mõjutab sellise geeni avaldumist, mis on seotud õppimise ja mäluga. (Info: Tarbija.24 Virumaa Teataja)
 |
| Sort ‘Intercontinental’ |
Marjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis ( info vikipeediast):
2,5 dl musta sõstra marju sisaldab sama palju C-vitamiini kui väike apelsin. Uuringud on näidanud, et vitamiini hulk püsib enam-vähem sama ka marjade töötlemisel ja säilitamisel. Lisaks sisaldab mari antioksüdante, mis parandavad inimese vastupanuvõimet haigustele. Marja kestas leidub looduslikku ainet antotsüaniini, mis annab marjadele punase, lilla või sinise värvuse ning aeglustab vähirakkude arengut.
Küpsed marjad
Musta sõstra seemnetes on haruldast oomega-6 rasvhapete rühma kuuluvat gammalinoleenhapet. Põõsa lehti hinnatakse nende meeldiva lõhna tõttu, kuid lisaks sisaldavad ka need rohkelt C-vitamiini, karotinoide ja baktereid hävitava toimega füntotsiide. Viimased on lenduva, taimse päritoluga fenoolsed ühendid, millel on mikroobe hävitav ja nende elutegevust pärssiv toime.
Marjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites:
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 81,96 | g |
| Kalorsus | 63 | kcal |
| Valgud | 1,40 | g |
| Lipiidid | 0,41 | g |
| Tuhk | 0,86 | g |
| Süsivesikud | 15,38 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 55 | mg |
| Raud (Fe) | 1,54 | mg |
| Magneesium (Mg) | 24 | mg |
| Fosfor (P) | 59 | mg |
| Kaalium (K) | 322 | mg |
| Naatrium (Na) | 2,0 | mg |
| Tsink (Zn) | 0,27 | mg |
| Vask (Cu) | 0,086 | mg |
| Mangaan (Mn) | 0,256 | mg |
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| C | 181 | mg | ||||||||||
| B1 | 0,05 | mg | ||||||||||
| B2 | 0,05 | mg | ||||||||||
| B3 | 0,30 | mg | ||||||||||
| B5 | 0,40 | mg | ||||||||||
| B6 | 0,066 | mg | ||||||||||
| B12 | 0 | mg | ||||||||||
| A (RAE) | 12 | mcg | ||||||||||
| E | 1,00 | mg |
 |
| Halika talu mustsõstra müük Nõmmel. |
 |
| Talvel on selliselt suhkrus veeretatud külmikust võetud mustad sõstrad nagu vitamiinipommi kommikesed. |