Õun on tervislik ja kasulik.
Õun ehk maakeeli ubin
Heino Sõrm
Õunapuu taimeperekond kuulub roosõieliste sugukonda, erinevaid liike kasvab nii vabas looduses kui ka kultuuristatuna aedades, aretatud sortide arv maailmas ulatub kümne tuhandeni. Kreeka mütoloogia järgi lõi õunapuu viljakus- ja veinijumal Dionysos ning kinkis selle armastus- ja ilujumalannale Aphroditele, nõnda sai õun Vana-Kreekas erootika võrdkujuks.
Tegelikult on esimesed teated kultuuristatud õunapuust teada 7. sajandist e.Kr Trapezundist, ühest kreeklaste kolooniast Väike-Aasias. Rooma riigi vallutuste aegu levis õunapuu laiemalt ka Euroopasse.
Muistsed eestlased kasvatasid oma tarede juures viljapuudena põhiliselt metsõunapuud ja pihlakat. Hiljem sigines mõisaaedade eeskujul ja teatud kaasabil viljapuude-põõsaste kultuursorte ka taluaedadesse. Tänapäeval kasvab Eestis umbes kaks miljonit õunapuud, nende hulgas on (1998. a andmeil) 4 suvi-, 8 sügis- ja 12 talisorti, osa neist ka kohapeal aretatud. Ja ehkki õunapuust on meie rahvameditsiin tarvitanud ka õisi, lehti, pungi, koort ja juuri, räägime siin täna vaid õuntest ja nendest saadavast.
Eelistada soovitatakse hästisäilivaid talisorte ‘Tellissaare’ ja ‘Antonovka’, mille C-vitamiini sisaldus on üks kõrgemaid (õunte keetmisel või kuivatamisel see siiski väheneb tunduvalt).
Laialt tuntud on inglaste ütlemine, et üks õun päevas peletab arsti su ukselävelt. Eesti vanarahvas rääkis samas kontekstis kahest õunast päevas. Leian aga, et õun saab tervist toetada vaid siis, kui ta ka ise on terve ja täiesti kvaliteetne.
Eestis pritsitakse õunapuid (kui seda üldse tehakse), keskmiselt vaid paar korda kevadel. Suuremad õunakasvatajad-eksportijad Lõuna-Euroopas, kus puude kahjurputukaid ja haigusi on tunduvalt rohkem kui meil, töötlevad õunapuid kemikaalidega kuni kümme korda. Kas sellised õunad sööja tervisele edaspidi hoopis negatiivselt mõjuma ei hakka, jääb eksportijail rahalise kasu kõrval ilmselt teise- või kolmandajärguliseks küsimuseks. Lisaks töödeldakse õunu ka veel säilitusainetega, et nende hea väljanägemine kauem püsiks. Ega seegi õuntele tervistavat toimet lisa. Hea pesemise ja eriti koorimisega võib ju kahjulikest ainetest, vähemalt nende enamusest, lahti saada. Kuid koos koortega visatakse minema ka palju head, on ju õuntel suur osa hinnalistest koostisainetest just koore all. Seega tasub ka õunte puhul kindlasti eelistada omamaiseid.
Õunte mõju organismile. Õunad tekitavad söögiisu ja tõstavad meeleolu. Nad on väga kasulikud keskea ületanuile, aidates säilitada noorust ja reipust. Tervel inimesel pole vaja karta, et ta õunu liiga palju sööb. (Mõnegi haiguse puhul see kahjuks nii ei ole, aga sellest lõpuosas.)
Õuntel on ergutav, stressi vähendav ja unevastane toime.
Seepärast võivad autojuhid, kellel seisab ees öine teekond, mõned õunad kaasa võtta – ajaviiteks, nälja ja une peletamiseks. Värsketel õuntel on ka põletiku-, allergia- ja viirustevastane toime. Õun aitab tugevdada immuunsüsteemi ja mõjub hästi närvihaigustele. Õunu süüakse samuti paljude haiguste esinemisel üldtugevdava vahendina, varjatud hüpovitaminoosi, suure füüsilise ja vaimse koormuse, kurnatuse ning raseduse korral. Kui õunu jätkub, võiks neid tegelikult süüa aasta läbi.
Pea
Liigsest alkoholitarbimisest tulenevat peavalu saab leevendada, kui süüa hommikul pikkamööda kolm krõmpsuvat õuna. Nii toimides möödub peavalu tunni möödudes. Kui tundemärgid viitavad migreenihoo algamisele, tuleb kohe süüa mõni õun, sellega saab migreeni tihtipeale ennetada. Õunasöömine on kasulik ka hammastele. Kuna õunanärimine puhastab hästi hambavahesid, mõjub üks õun pärast lõunasööki nagu hambahari.
Süda, veri, veresooned
Õunu süüakse südame arütmia esinemisel, õuntes leidub märkimisväärselt südamelihaste tegevuseks vajalikku kaaliumi. Kaks õuna päevas võivad aidata isegi südameinfarkti ära hoida või selle esinemisel vähemalt leevendada infarkti raskust.
Tänu rohkele pektiinisisaldusele pidurdavad õunad ateroskleroosi arengut ning vähendavad veres ringleva kolesterooli hulka. On tõestatud, et päevas 2–3 õuna söömine vähendab veres ringleva kolesterooli hulka 10% või enamgi. Mida kõrgem on kolesteroolitase, seda tõhusamalt mõjub õunasöömine.
Pidev õunte tarbimine alandab mitte ainult vere kolesteroolisisaldust, vaid ei lase ka kolesteroolil muutuda suureteraliseks, nn halvaks kolesterooliks, mis kipub sadestuma veresoonte seintele, põhjustades nende lupjumist.
Raud koos mõne teise õunas leiduva mineraalainega tuleb kasuks vereloome ainevahetusele ja seda eriti aneemia ehk kehvveresuse korral. Kehvveresuse korral soovitatakse juua päevas 3–4 klaasi õunamahla.
Kellel on kõrge vererõhk, soovitatakse igal hommikul süüa tühja kõhuga üks õun, sest õun uhub kehast ülearuse keedusoola ja vee ning mõjub vererõhku alandavalt. Eriti soodsalt mõjub õunte söömine hüpertooniatõve algstaadiumis.
Kui süüa kaks õuna päevas või juua õunamahla (soovitavalt enne magamaminekut), vähendab ja reguleerib see veresuhkrut. Seda võimaldab fruktoosi suur osakaal õunas leiduvate suhkrute hulgas.
Magu, sooled, seedimine
Õun ergutab maomahla, sapi ja teiste seedenõrede eritumist ja soodustab seega toidu seedimist. Soolestiku puhastamiseks sööge iga päev üks õun. Pektiin- ja parkainete sisalduse tõttu annab õunadieet häid tulemusi ägedate ja krooniliste soolepõletike korral.
Mao ülihappesuse, mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ning seedeelundite elavnenud motoorika korral soovitatakse süüa magusamaid õunu. Alahappesuse ja spastiliste (krambiliste) soolepõletike korral sobivad hapud sordid, teistele soolepõletikele magusad.
Õuntest on abi nii kõhukinnisusest kui -lahtisusest jagusaamisel. Kõhukinnisuse vastu kasutatakse magusamaid sorte (300–400 g päevas), kõhulahtisuse vastu soovitatakse aga hautatud õunu. Viimased olevat head ka peensoolepõletiku ravis.
Sapiteede tegevuse loiduse korral sobib hapude õunte söömine.
Teised siseorganid
Õunad ja õunamahl normaliseerivad kolesteroolisisaldust maksas – ainsas elundis, mis seda organismist välja juhib. Selleks piisab, kui sööte päevas ära kaks õuna või joote ära kahe õuna mahla.
Õun on hea maksa, neerude ja põie tööle, nende loiu tegevuse ergutamiseks, eriti tõhus mõju on maksa halvast tööst tingitud närvi- ja nahahaigustele.
Õunakuur mõjub positiivselt niihästi põie-, neeru- ja sapikivide esinemisel kui ka nende tekke takistamisel. Kui õunu jätkub, võiks kuur toimuda aasta läbi.
Ka prantsuse ja inglise rahvameedikud hindavad õunu ja õunakalja neeru- ja sapikivide ravimisel. Kuigi teadus pole veel tõestanud, kuidas tuleb õun toime nii raske ülesandega, on loodusravitsejad saavutanud üllatavaid tulemusi. Hästi mõjuvad just õunamahl, õunakali ja -siider.
Jäsemed, lihased, luud-liigesed
Kuna pektiinained seovad ja viivad organismist välja kolesterooli, tanniin ja kaaliumsoolad aga eemaldavad organismist oblik-, piim- ja kusihapet, on õunte söömine, muidugi mitte liialdusteni minnes, näidustatud podagra, reuma ja liigesepõletike korral, pidurdades nende arengut. Eriti hästi mõjuvad siin õunamahl, õunakali ja -siider. Väga tõhusaks peetakse artriidi puhul aga just välisõhus kääritatud õunamahla, millest lähemalt lõigus “Õunamahl”.
Õunad on ka head veeajatid, vähendades turseid.
Keha välispind
Juba keskajal kasutati kuiva naha pehmendamiseks riivitud õuna ja mee segu.
Välispidiselt on riivõuntega ravitud ka halvasti paranevaid haavu (haavandeid nahal, huultel ja rindadel).
Õuna toorpudrust tehakse ka maske näonahale põletikuliste haiguste korral. Riivitud õun on tuntud kui põletikulise naha jahutaja ja tervendaja.
Õuna söömine on hea ka maksa kehvast tööst tulenevatele nahahaigustele.
Õunte säilitamine
Õunu, eriti just talisorte, on kõige otstarbekam säilitada värskena jahedas ruumis.
Aga õuntest tehakse ka mitmesuguseid hoidiseid, nagu kompotti, keedist jm. Kompotiks, marineerimiseks ning hapendamiseks sobivad paremini heleda sileda koorega ja tihedama viljalihaga magushapud õunad. Püreeks sobivad õrna viljalihaga, keediseks aga tihedama viljalihaga sordid. Õuntest valmistatakse ka mahla, veini ja muudki joodavat.
Kuivatamiseks peetakse paremaks tiheda viljalihaga hapusid sügis- ja talisorte. Põhjusena mainitakse, et magus õun ei kee pehmeks. Enne kuivatamist soovitatakse õunu pärast puult võtmist vähemalt paar päeva seista lasta.
Kuivatada võib nii koorega kui kooritud õunu, õhukeste sektorite või ratastena. Kui kuivatatakse importõunu, tuleks need koorida ja koored oleks vist õigem ära visata. Kodumaiste õunte koored on aga hea õuntest eraldi ära kuivatada.
Et õunalõigud kuivatamisel tumedaks ei muutuks, hoida neid kas mõni minut sõelaga kuumas aurus, 1–2 minutit 1%-lises keedusoolalahuses või 0,1%-lises sidrunhappelahuses. Seejärel lõigud tahendatakse puhta riidetüki vahel ja laotakse õhukese kihina kuivama.
Temperatuur võiks algul olla kuni 80 °C, hiljem võib see olla ka poole võrra madalam. Õunte kuivatamiseks (koos vahepealse mahajahutamisega, mis pidavat kuivamist kiirendama) võib jätkuda 6–8 tunnist. Seejärel lastakse neid enne hoiule panekut lahtiselt toasoojas õhu käes seista. Liiga kuivaks (kergesti murduvaks) ei maksa õunaviile kuivatada, siis võivad nad kaotada oma hea maitse.
Vähese koguse korraga kuivatamisel ajavad asja hädapärast ära ka keskkütteradiaatorid.
Kuivatatud õunu kasutatakse suppides, putrudes, vormiroogades, pirukatäidistes, aga ka tee valmistamiseks.
Õunamahla parimaks eraldamisviisiks peetakse pressimist. Mahla valmistamiseks soovitatakse kasutada ainult neid õunu, mida on kasvatatud keemiavabalt. Õunamahla kasutatakse enamasti samadel eesmärkidel kui õunugi. Õunamahla peetakse aga üheks kõige tõhusamaks ravimiks ka kõige hullema kõhukinnisuse korral.
Artriidi (liigesepõletiku) puhul peetakse väga tõhusaks kasutada soojas kohas välisõhuga kokkupuutes kääritatud õunamahla. Aeg-ajalt tuleb mahlapurki loksutada, et käärimist aktiviseerida. Seda käärinud mahla võib tarvitada päevas supilusikatäie, segatuna klaasi veega.
Kasutatakse ka õunaäädikat, mida on kõige lihtsam osta poest.
Õunaäädikast on räägitud kui imerohust, mis kähku kõik vaevused ära võtab. See on muidugi pisut üle pakutud. Siiski aitab ta leevendada nii mõndagi haigust, eriti reumalaadseid. Sobib kasutada ka astma ja heinapalaviku korral, soovitatakse võtta 1–5 tl klaasi vee kohta, see oleks päevaportsjon. Õunaäädikat võib lisada ka vannivette, kui nahk on liiga kuiv.
Isiklikult joon igal päeval enne hommikusööki klaasi vett koos dessertlusikatäie õunaäädikaga, et tõrjuda tagasi suurenema kippuvat kehakaalu.
Erialakirjanduses pakutakse ka üks konkreetsem retsept artriidi (liigesepõletiku) puhuks. Valada 15 ml õunaäädikale 150 ml (3/4 teeklaasi) kuuma vett. Võtta esimesel nädalal üks portsjon hommikul ja teine õhtul, seejärel vähendada doosi, võttes kuus nädalat järjest vaid üks kord päevas, kas hommikul või õhtul. Eelnevalt soovitatakse oma arstiga konsulteerida, kas selline kasutus on otstarbekas just haiguse sellel perioodil.
Õunaäädikat soovitatakse kasutada ka salatikastmetes ja marinaadides.
Õunatee. Kodune õuna- või õunakooretee peaks küll pikkadeks talvekuudeks olemas olema. Esiteks on ta väga maitsev, teiseks mõjub hästi palaviku, kõhuvaevade ja lümfipõletike puhul. Peaasi aga – ta toetab jooja tervist ja lisab tarmukust.
Tee on ohutu ka pikemaajalisel joomisel, mida ei saa kahjuks öelda iga taimetee kohta.
Eesti rahvameditsiinis on kuivatatud õuntest teega ravitud hingamisteede põletikke, närvilisust ja kehvveresust, õunakooreteed on eelistatud aga suhkurtõve ja põrnahaiguste korral.
Kes millegipärast õunu süüa ei saa või ei taha, neile soovitatakse tükeldada 4–5 õuna, keeta kinnises nõus kaane all ühes liitris vees 10 minutit ja hoida kaane all 4 tundi. Seejärel soojendatakse ja juuakse 4–5 korda päevas tassitäis korraga.
Ettevaatust! Hapud õunad on vastunäidustatud mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve, sapipõiepõletiku ja kõrgenenud happesusega gastriidi (maokatarri) puhul. Neid ei soovitata, pigem peetakse halbategevaks ka üldse maksa- ja sapiteedehaiguste ning soolepõletike korral. Sellistel puhkudel aga ei keelata, vaid pigem soovitatakse täisküpsuses magusaid õunu.
Hapusid õunu soovitatakse aga alahappesusega maokatarri korral, kusjuures õunad soovitatakse hästi läbi närida.
Õunad (nii hapud kui ka magusamad) on suures koguses söömiseks vastunäidustatud epilepsia ehk langetõve, tooretena hulgi aga südamehaiguste ja podagra korral. Kui palju seda hoiatust praktikas vaja on, ei oska öelda, olevat ju eestlased nagunii kõige kehvemad puu- ja köögiviljade tarbijad põhjaregioonis.
Kuna õunaseemnetes on üsna palju tsüaniidi, soovitatakse nende söömist vältida, eriti lastel. Viimasel ajal on lastel täheldatud ka võrdlemisi sageli õunaallergiat, sealjuures ei avaldu see kodumaiseid õunu süües.
Õunas peitub noorus
Toitumisspetsialist ja loodusravi austaja AIVE LUIGELA:
Õunas on vitamiinid ja mineraalained organismile sobivas vahekorras. Õun on eriti hea raviabiline suhkruhaiguse, südamehädade, seedehäirete palju muul puhul. Õun võiks meie laual olla iga päev – nagu leib. Juba vanal ajaltarvitati õuna külmetushaiguste vastu, pikkadel merereisidel kuulusid õunad varustusse, et pääseda skorbuudist. Teati, et õunamahl aitab nii mõnegi seedehäire ning veresoonte lupjumise vastu. Õunu on alati peetud väga kasulikuks eriti keskea ületanud inimestele, sest need aitavad säilitada nooruslikkust ja reipust. Teiste puuviljadega võrreldes säilib õun hästi, mõned sordid isegi ületalve. Õun on ainus puuvili, milles hapete-suhkru vahekord seistes ei muutu.
Sobiv ainete vahekord
Õunale annavad hea maitse puuviljasuhkur ja hõrgutavad orgaanilised happed. Vitamiine ja mineraalaineid ei ole küll nii palju kui näiteks mustades sõstardes või kibuvitsamarjades, kuid õunas on nende vahekord organismile kõige sobivam.
“Õun rõõmustab lisaks kõhule ka nahka!”
http://www.naisteleht.ee/node/6604
“Õun igaks elujuhtumiks”
http://www.terviseleht.ee/200133/33_6un.php
“Õun – tervislik nauding”
http://naistemaailm.ee/artiklid/6382/oun___tervislik_nauding.html?art_magaz=4&magaz_group=1817
“Põhjamaised õunad on tervislikud”
http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/pohjamaised-ounad-on-tervislikud.d?id=24663531
“Eelista Eestimaist toitu”
http://vaatenurk.wordpress.com/2010/08/09/eelista-eestimaist-toitu/
“Õun pikendab eluiga”
http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=3881
“Kolm õuna päevas ja kilod kaovad!”
http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=13991
“Puuviljade kuninganna õun”
The world’s healthiest foods: “Apples” http://www.whfoods.com/genpage.php?tname=foodspice&dbid=15